ÕIGUSE ALUSED KT1
põhimõtteid. See iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi
territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks
üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi – unitaarriiki ja föderatsiooni.
Unitaarriik e lihtriik – territoriaal-poliitiliselt on riik ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole
iseseisvaid riike või riiklike moodustisi (nt osariike, liiduvabraiike vms). Territoorium jaguneb
ainutl haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jne), need omakorda
väiiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jne). Haldusüksuste arv sõltub territooriumist. Igal
haldusterritoriaalsel jaotusel on oma juhtimisorgan, nt riigi- või kohaliku omavalitsuse organ.
Föderatsioon e liitriik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised
(föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle kahekümne föderatsiooni, enamasti