Eesti lähiajalugu
pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas
moodustama juba 1943. aastal.
Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu
taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama).
Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim.
Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo.
Liiduvabariigitasandi parteiaparaat:
- KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis
- KK esimene sekretär
- KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks
liiduvabariigis.
- KK osakonnad ja nende töötajad
KESKKOMITEE
- Osakonnad;
- BÜROO;
- Sekretariaat;
o Rajooni parteiorganisatsioonid;
o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid;