Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
hoiustamisvõimalus kaudsemalt, vähendavad maksesüsteemi riske ja on seepärast
rahapoliitikale olulised.
Eesti Pank on alates 1996. aasta teisest poolest ka oma rahapoliitikas kasutusele võtnud
hoiustamise püsivõimaluse. Kuna fikseeritud vahetuskursist tulenevalt ei saa Eesti
kroonil olla päris omatahtsi kujunevat lühiajalist intressimäära, siis on Eesti Panga poolt
pankade arveldusarvete vabale ehk kohustuslikke reserve ületavale jäägile makstav
intress seotud Saksa Liidupanga diskontomääraga. Hoiustamise püsivõimaluse
kasutamise eesmärk on ennekõike vähendada maksesüsteemi riske ja vähemal määral ka
stabiliseerida rahaturu intresse. Sisuliselt kasutab Eesti Pank oma rahapoliitikas ka
laenamise püsivõimalust, kuigi selle vajadus ja mastaabid on mitme asjaolu tõttu piiratud.
Praegu on pankadel võimalik muude abinõude hulgas oma ajutiste likviidsuspuudujääkide
kõrvaldamiseks kasutada ennetähtaegseid tagasimüügi- ja repotehinguid. Kohustuslikud
annaabi.ee 
