Berliin - 3,472 miljoni elanikku 2. Hamburg - 1,702 miljoni elanikku 3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1
kinnistunud kolmest üsna autonoomsest regioonist koosnev föderatiivne moodustis). 92 Erandlikud on Suurbritannia ning Saksa LV parlamentide ülemkojad: - Lordide Koda on eluaegsete liikmetega seisuslik organ (suurima liikmete arvuga - 1183 liiget - koda Euroopas üldse), - Saksa LV Bundestagi ülemkoja - Bundesrati - liikmete tähtaeg sõltub sellest, milliselt liidumaalt mis tähtajaks ta valiti, sest liidumaad määravad igaüks ise selle tähtaja. Ka Eestis kehtestati 1. Jaanuarist 1938.a. kehtima hakanud põhiseaduse kohaselt kahekojaline parlament - Riigikogu, mis koosnes nn esimesest kojast e Riigivolikogust (80 liiget) ning erialusel samaks tähtajaks moodustatavast Riiginõukogust (sätestatud: 40 liiget - teoreetiliselt aga enamastki: vrdl b1 ja c1). Varasemad Eesti parlamendid (seadusandlikud kogud) olid ühekojalised. Riigivolikogu
annaabi.ee 
