Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud
Senati võim oli jätkuvalt suur ja ta oli vabariigiaegne poliitiline pea, kes kaalus igat tähtsamat
küsimust, juhtis ilmaliku osa sise- ja välispoliitikat. Seega oli senat riigi poliitiline üldjuht,
30 Ibid
31 R.Sults, S.Põllumäe 2008. – Rooma õigus. //cmsmple.e-ope.ee/SKA/OIFil_ajalugu/?
%D5IGUSAJALUGU::Rooma_%F5igus
32 Ibid
15
kelle käes olid küsimused sõjast, rahust, liidulepingutest ja autasudest. Senaatorite arv oli
algselt 300 ning hiljem 600. Koosseisu täiendati iga 5 aasta järel, esialgu konsulite, hiljem
tsensorite poolt. Rahvakoosolekute tähtsamad funktsioonid olid seadusandlus, magistraatide
valimine ja kohtumõistmine.33
Vabariigi perioodi lõpuks oli tekkinud riik juba niivõrd suur, et ei suutnud end efektiivsel
viisil enam juhtida. Kõik eksisteerivad magistratuurid olid Roomas ning rahvakoosolekud
valiti Rooma elanikest
annaabi.ee 
