Kreeka poliitiline ajalugu
ähvardas Ateenat sissetungiga. Periklesel õnnestus siiski Euboia taas-alistada ning vältida
Sparta kuningat ära ostes Atika rüüstamist Peloponnesose vägede poolt. Kuid Boiootia ja
Megara olid ateenlastele kaotsi läinud. 445. a. sõlmitud rahu 30 aastaks taastas
enamvähem sõjaeelse olukorra, fikseerides ühtlasi jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta
vahel.
Rahu Pärsia ja Peloponnesose liiduga tõi kaasa demokraatliku Ateena hiilgeaja.
Ateena valitses kindlalt oma liitlaste üle. Liidukasse oli toodud Deloselt Ateena
akropolile ja ateenlased kasutasid selle vahendeid oma äranägemise järgi. Liitlaste
sisepoliitikasse ateenlased eriti ei sekkunud, kuid nõudsid siiski tähtsamate kohtuasjade
lahendamist Aeena kohtutes. Kogu mereliidus kehtis Ateena raha ja kaalu- ja
mõõdusüsteem. Peale selle rajasid ateenlased mõnede liitlaste territooriumile oma
kodanike asulaid kleruuhiaid (kleros jaosmaa; kleruuhia on seega jaosmaa-asula).