Nõukogude eesti
I.
Käbin toetas nende tegevust ja võitis seega endale ka kohalikke toetajaid. I. Käbini hea läbisaamine
N. Hrustsoviga andis Eesti NSV-le mõningad majanduslikud eelised. I. Käbin ajal läks ka
põllumajandusega paremini, sest siis kehtis süsteem, et esmalt tuleb täita Eesti NSV vajadused ja
sealne ülejääk suunatakse fondidesse, olukord muutus siis kui võimule tuli L. Breznev, kes suurendas
koguseid mida pidi liidufondile eraldama.
Sulaaja algus
J. Stalini surmale järgnes nn sulaaeg. Aktiivselt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti
Beria, kelle rahvuspoliitika mõjutas ka Eestit. Sisemine vägivald vähenes ja juhtivatele ametitele
hakati edutama ka kohalikku kaadrit. See kestis ainult 1953. aastani, mil L. Beria arreteeriti.
Sulaaega iseloomustas rehabiliteerimine ehk osalise vägivalla heastamine. Eesti NSV-s tähendas
see eelkõige natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime osalist taastamist
annaabi.ee 
