püsivust, ka aatomitevahelisi jõude. Eritugevus näitab tõmbetugevuse suhet tihedusse. Erimoodul näitab elastsusmooduli suhet tihedusse. 14. KM probleemsed omadused: 1) kõrge hind (nt autotööstuses kasutatav grafiit+epokü KM valmisdetaili hind ületab lähtekomponentide hinda 10-15 korda). 2) KM detailide puhul on väga keerukas defektide parandamine, võrreldes näiteks metallidega. 3) KM omadused ei ole võrdselt kõrged, eriti jäävad metallidele alla detailide liidetavus ja vormitavus. KM positiivsed omadused: 1) KM on mitmefaasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. 2) Komposiitmaterjalide täiustamise kaudu arendatakse materjalide omaduste kombinatsioone ja laiendatakse nende piire. 3) Vaid komposiitmaterjalidega on võimalik saavutada materjalide ebatavalisi kombinatsioone, mida pole võimalik saavutada tavaliste metallisulamitega, keraamikaga ja
Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste pindade põhiomadusi. 1. Suletavus: suletud süsteem, mis koosneb n pinnast 2. Vastastikkus 3. Liidetavus: kui pind k moodustub kahest osast Fk=Fk1+Fk2, siis 4. Varjutatavus: kui kahe keha vahele jääb läbipaistmatu keha, siis nende pindade vaheline nurktegur . ik=0. 5. Asendatavus: kui pind Fk asendada mingi teise pinnaga Fm, mis toetub äärtega samale ruumilisele kõverale kui pind Fk, siis . ik=. im. Omadusi 3 ... 5 võib kasutada kiirgava süsteemi lihtsustamiseks, et kergendada nurktegurite määramist. Omadused 1 ja 2 sobivad aga võrranditesse, mille abil
dt = - s e I 0 = a 0 + = s s 0 Veel üks näide: funktsiooni f(t)=e-at, kus a>0, kujutis on F(s)=1/(s+a) Laplace teisenduste omadusi: 1. Homogeensus: af(t)aF(s) a on konstant 2. Liidetavus: f(t)+(t) F(s)+(s) 3. Lineaarsus L[Af(t)+Bg(t)]=AL[f(t)]+BL[g(t)]=AF(s)+BG(s) 4. Tuletise kujutis L[f'(t)]=sF(s)-f(0) f(0) kui t0; nulliste algtingimused korral, kui f(0)=0, siis L[f'(t)]=sF(s) L[f''(t)]=sL[f'(t)] - f'(0)=s{sL[f(t)]-f(0)}-f'(0)=s2F(s)-sf(0)-f'(0) L[f'''(t)]=s3F(s)-s2f(0)-sf'(0)-f''(0) Üldkujul: L[f(n)(t)]=snF(s)-sn-1f(0)-sn-2f'(0)...
annaabi.ee 
