Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 15ndal .Mõjuraadius on 10 miinus 18ndal m. 3)Elektromagneetiline - 1864 a. J.C.Maxwell näitas, et elekter ja magnetism on omavahel seotud. Esineb elektriliselt laetud kehade vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 2. Mõjuraadius - lõpmatu. 4)Tugev vastastikmõju - kui suured võivad olla aatomi tuumad (kuni 2000 osakest). Esineb nukleonide vahel. Suhteline tugevus on 1. Mõjuraadius on 1 rööpkülikureeglit: liidetavatele vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal on võrdne nende vektorite summaga hulknurga reegel: kui viia iga liidetava vektori alguspunkt ühte eelmise liidetava lõpp-punktiga, on summaks esimese liidetava (vektori) alguspunktist viimase liidetava (vektori) lõpp-punkti tõmmatud vektoriga
Kui mõjuvate jõudude suunad on vastassuunalised, siis tuleb suuremast jõust maha lahutada väiksema väärtusega jõud. Kui resultantjõu väärtus on positiivne, siis keha liigub edasi samas suunas. Kui resultantjõu väärtus tuleb negatiivne, siis keha hakkab liikuma endisele liikumissuunale vastandsuunas. Erisuunaliste jõudude liitmiseks lihtsaim viis on kasutada rööpküliku reeglit. Selle järgi tuleb liidetavatele jõuvektoritele üles ehitada rööpkülik ning viimase diagonaal ongi resultantjõuks. Kui kehale mõjub suurem arv jõude, tuleb esmalt summeerida kaks jõudu ning tulemusele liita sammsammult ülejäänud. Dünaamika on mehaanika osa, mis käsitleb kehade liikuma hakkamise põhjuseid ja kehade vastastikmõjusid. Dünaamika aluseks on Newtoni seadused, mille inglise füüsik ja loodusteadlane Isaac
annab vektori suuna ja vektori pikkus (kindlates mõõtühikutes) vektori pikkuse. Vektoritega võib teha matemaatilisi operatsioone, näiteks liita ja lahutada. Vektorite liitmine. Enne kui asume näidisülesannete juurde, tuletame kõigepealt meelde, kuidas toimub kaher vektori liitmine. Olgu meil kaks ühest punktist r joonestatud vektorit a ja b . Nende vektorite summa r r r c = a +b on vektor, mille saame, joonistades vektori mööda liidetavatele vektoritele kujutatud rööpküliku diagonaali. Seda liitmist nimetatakse rööpküliku meetodiks. Vektoreid saab liita ka nn kolmnurga meetodil. Selle meetodi korral kasutatakse asjaolu, et vektorit võib alati nihutada paralleelselt iseendaga (vektori pikkus ja suund ei muutu, r st vektor jääb samaks). Nüüd liidame vektoreid selliselt, et r r kanname vektori b alguspunkti vektori r
annaabi.ee 
