tungida vedel J, kuid väike, et J tardumisel ei tekiks kahanemistühemikke, mis vähendaksid liite tugevust. (sulatatud joodis voolab tahkes olekus oleva te detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise) Tugeva liite saamiseks peab J hästi märgama liidetavat materjali, selleks peab liidetav pind olema puhas oksiididest. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab J sulamisT olema >60-100˚C võrra madalam kui liidetaval metallil ja samal ajal kõrgem joodetud detaili kasutamiseT-st. SulamisT järgi liig. J põhirühmadeks: a) ülikergsulavad J (sulamisT<145C), nendeks on sulamid, mille põhikomp. om Bi (vismut) b) Kergsulavad/pehmej. j (145-450˚), nendeks on mitmesugused Sn-Pb sulamid, kas. kõige enam c) Kesksulavad j/kõvaj. (450-1100˚), Cu-Zn sulamid või Ag sulamid d) Kõrgsulavad j (1100-1850˚), Fe, Co alusel sulamid
- pooljäik liide (semi-continuous), mille käitumine võetakse sisejõudude leidmisel arvesse. Pooljäiku liiteid kasutatakse tavaprojekteerimises suhteliselt harva. Liiteid liigitatakse ka tugevuse põhjal: - nimeliselt liigendliide, mis peaks olema võimeline koormuse mõjul piisavalt pöörduma; - täistugev liide, mille arvutustugevus peab olema vähemalt sama suur kui liidetaval vardal, s.o selline liide ei tohi kunagi puruneda esimesena. Täistugeva liite paindekandevõime peaks olema suurem kui ühegi liidetava elemendi plastne paindekandevõime Mpl,Rd. Juhul, kui liide paikneb posti keskosas peaks olema täidetud tingimus Mj,Rd Mb,pl,Rd või Mj,Sd Mj,Rd 2 Mc,pl,Rd
annaabi.ee 
