Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus"
Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks
haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää
palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja,
nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule?
Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja
sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas
mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra
masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka
Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes
ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ta kohtlase teooria väljatulemiseni,
annaabi.ee 
