kindlat sirgjoont: vertikaalne ja diagonaalne. Katse oleks välja tulnud siis, kui oleksime ostsilloskoobi ekraanilt lugenud välja vaid sinna moodustunud vertikaalsete sirgjoonte andmeid. See viga mõjutas ka mõõtetulemuste tabelit, kus kuue kolvi otsa koordinaati esinesid vaheldumisi kindlate arvuliste väärtustena. Kui katse käigus oleksime lugenud ostsilloskoobilt vaid vertikaalselt tekkinud sirgjoonte andmeid ehk sellisel juhult liidaksime katsete 1. ja 2,, 3. ja 4., 5. ja 6. koordinaatid, saaksime kolme kolvi otsa keskmiseks koordinaadiks 7,33 cm. Sellist arvu kasutades, saame samade valemite kaudu 29*10⁻³ · [(7,33 · 2 · 0,01) · 2398]2 (7,33 · 2 · 0,01) · 2398 moolsoojuste suhteks χ = 8,31 · 296,25 = 1,46 ning heli kiiruseks v 0 = 1+0,002 · 23,1 = 336 m/s
kui kolmest kolmemõõtmelisest vektorist. maatriks Seegi kord tahame kirjutada vektori vektorite lineaarse summana Jällegi on küsimus, millal saame kolme antud vektori abil ühte antud vektorit nõnda kirjeldada, ja on ilmne, et vektorite korral on see alati võimalik. Näiteks vektori saaksime, kui korrutaksime vektorid vastavalt reaalarvudega ja ning liidaksime kokku: Sellest on võibolla lihtsam mõelda hoopiski graafiliselt: 161 Selgub, et ka ainus takistus on väga sarnane kahemõõtmelisele juhule – iga vektori saame vektorite lineaarse summana ühel moel kirjutada just siis, kui vektorid ei asu kõik ühel tasandil, ehk teisisõnu kui nende poolt moodus- maatriks
annaabi.ee 
