vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005) Enamasti tekib see nähtus Päikese tagasipeegeldumisega. Kastepiisad on nagu väikesed läätsed. Arvestades seda, et veepiisad ei paikne taimede lehtedel tihedalt liibununa, lehe ja piisa vahel paikneb väikene vahe. Kui päikesevalgus läbib tilka, siis tilk koondab valguse taimelehel heledaks täpiks ja läbi selle täpi hajunud valgus, murdub samasse suunda, kust valgus tuli. (Kamenik 18.09.2009) Kõige heledamana näeb oreooli saabunud valguse suunas, kuna piisad on pisut deformeerunud kujuga või pole asend lehega piisavalt soodne ning valgus peegeldub tagasi vaid teatud koonuse ulatuses. Seega, mida lähemal saabuva kiire suunale, seda heledam on
Eenduv v poolliibuv, liibuv. Kõva ja tugev, kübar väike v keskmine, kiilu-. Või riiulitaoline. Ülapind pruun, peente kasvutsoonidega, serv kollane ja terav. Alapind on kaneel- või kuldpruun, poorid nurgelis-labürintjad. Seeneliha puitjalt kõva, pruun. Viljakeha väiksem kui männitaelikul ja tavaliselt kasvab kuusetaelik mitmekesi koos. Poorid peenemad, 3-4 tk/mm. Kasvavad kuusetüvedel nii elus kui surnud puidul, sagedamini liibununa okste alaküljel. Eestis vähearvukas. · Kuuse-jänesepäss (jänesepässik) Onnia leporina Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Kübarjas, riiuli- või lehvikukujuline, mahalangenud puu ülapinnal kasvab lühikese jalaga, kasvab kogumikena. Ülapind kaneelpruun, pehmeviltjas, ühevärviline v nõrgalt vöödiline. Serv terav. Alapind hallikas-kaneelpruun, poorid varieeruva suurusega, nurgelised v labürintjad 1-2 tk/mm. Seeneliha kollakaspruun, kihilise
annaabi.ee 
