Vabadussõda - Eesti 20. saj algul
kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati.
Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud.
Autonoomia
Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati
autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus
Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja
Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati
Ajutine Maanõukogu.
Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine
Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati
eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire
normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks
pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise
idee