2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise miiiiramise p6hjal v6ib oelda, et k6ige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 - 0,25 mm. Peaaegu sama palju oli ka terasid suuruses 0,5 - 1,0 mm. Ehitusliiva savi- ja tolmusisaldus (<0,05 mm liibim66duga avaga osakesed) ei tohi olla iile l0% ja osakesi liibimOdduga >5 mm peab olema <35o . Osakeste liibimddduga <0,05 mm osakaal antud katses tuli l,l5o , mis on alla l0%o ning >5 mm osakaal jid"nb alla 35Yo, seega on antud liiv ehitamiseks kdlbulik. Samas kui v6rrelda saadud katsetulemusi ning Graafikul 1 valja toodud Soome krohvimistoode juhendmaterjali s6elk6veraid, siis katsetatud liiv ei ole ideaalses soovituslikus
j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja 50 liitrit. Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.