tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
krbevndis, piki Kaljukitse prijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari Luna-Aafrikas ning Austraalia krbed. Sahara asub Phja-Aafrikas ja on maailma suurim krb, pindalaga le 9000000 km, millest ainult 207000 km koosneb oaasidest. Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see krbestus ja nd on see enamasti kivikrb, osaliselt liivakrb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: Lne-Saharaks lnes; Ahaggari mestikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liiba krbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127 mm sademeid aastas. Temperatuur kigub miinustest kuni le 54,4?. Taimi peaaegu pole, v.a. oaasides. Saharas on ka palju kunstlike oaase, mis on mnikord le 1000 meetri sgavad. Gobi on suur krb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Phja- Hiinas. Ta on mbritsetud igalt poolt mestikega ja nii asub Gobi mgedevahelisel platool, natuke krgemal kui mbrus. Kolmveerand Gobi krbest
annaabi.ee 
