Nüüdiskirjandus
zanrilisusest lähtuvalt me võime lugulaulust rääkida kui uue aja muinasjutust. Täpselt
samamoodi on see jällei ka romaanikirjutamisega eksperimenteerimine, mingiugune katse
zanri piire ja võimalusi avardada. Ka see joon kuulub postmodernsete romaanide juurde. Ka
selles tekstis torkab silma keeleline külg, mis mõnevõrra on sarnane ,,Pilved asfaltile" raamatu
väljendusliku poolega. Ka siin esineb kohutavalt palju üksteise otsa või järele lükitud
sümboleid ja metafoore, väga liiaselt kasutatakse kõikvõimalikke epiteete. Sõnum mattub
kirjelduse ja epiteetide lasu alla. Kui seda maailma üritatakse kirjeldada aistinguliselt või
laadil, mis rõhutab teadmise kõrval tunnetamist ja tajumist, siis on selline laad üldiselt
õigustatud. Siin maailm, mida kirjeldatakse ja stiil, millega kirjeldatakse, moodustavad teatud
terviku.
Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla
kirjandusele palju lähemal
annaabi.ee 
