Botaanika (süstemaatika)
* Valdav enamik liilialaadseid on väikesed kaar- või rööproodsete lehtedega (sibulate, mugulate või
risoomidega) püsikud. Lilialaadsete leviku raskuspunkt langeb subtroopiliste, eriti kuiva
suvega aladele. Jämedalt jaotatakse selts viieks suuremaks sgk, uuemates süsteemides on sgk
arvu suurendatud.
* Tüüpiline õieehitus on: kolmetine, viieringiline. Seemnetes on endosperm, mis koosneb
hemitselluloosist, valkudest, rasvadest, kuid ei sisalda tärklist.
* Sgk liialised on keskne sgk seltsile omaste tunnustega. Vili on kupar või mari. Paljud liilialised
sisaldavad mürgiseid alkaloide.
Risoompüsikud Maikellukesed ehk piibelehed. Vili on punane mari. Ussilakk, leseleht.
Sibulpüsikud Tulp, koosneb kuuest perigoonlehest, vili kupar, metstulp (ka meil) on
metsistunud. Perek lauk: harilik sibul ja küüslauk ja karulauk sisaldavad
rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid, väävlisisaldusega orgaanilisi happeid
annaabi.ee 
