Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa
arenenud eestlaste kõrval.
e) J. Hurda kontseptsioon.
1869. aastal esimesel eestlaste laulupeol peab Hurt innustava peokõne, milles kutsub eestlaseid
oma rahvusele truuks jääma ja selle heaks tööd tegema. On (juba omal ajal) arvatud, et
laulupeol eestlased laulsid end rahvuseks. Hakatakse rahvusele õigusi nõudma. Hurda ajalugu
= välise ja seesmise ajaloo vastandlikkus Otsekui vastukaaluks Jakobsoni lühikesele, aga
liialdavale 1868. Aastal peetud esimesele isamaakõnele asus Hurt samal aastal kirjutama
vaoshoitumat täismõõtmelist Eesti vanemat ajalugu: "Pildid isamaa sündinud asjust". Ilmus
1871 ajalehejärjejutuna, 1879 raamatuna (EKmS-i toimetised). Faktitruu, neutraalne, ohutu
rahvusromantilise ja vaid kerge saksavastase paatosega. Populaarne.
Hurda ajalootaju: rahvas saab oma õige ajaloo kätte alles siis, kui on kirja pandud tema
"seesmiste sündmuste", tema hinge ja vaimu lugu