Renessanss.Ilmalik muusika.
homofoonia
Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat
Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli
looming valdavalt anonüümne.
Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu
Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne.
Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia
cara (Mu armas preili)
Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne
polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised
armastuslaulud.
Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge
õrn luik)
Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist
instrumentaalmuusikat.
Renessanss-ajastu pille: