Lihvpingid
erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest,
kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub
kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate
terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade
hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse
ehk selle kui peene jälje see annab.
Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis
annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest.
Lihvimine
Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad
lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate
lihvimisstaadiumide jaoks:
-60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine
-80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine
-120-150 puittoodete lõpplihvimine
- 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse
vahelihvimine
Lihvimine
Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et
lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks
võidakse lihvida põikikiudu.
Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis
peab toote käsitsemisele küllalt tähelepanu
pöörama