Toodetakse kõige enam Türgis ja Kreekas. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi on pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi on ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Kuid vanim teadaolev lihvimismaterjal on haikala nahk, mille hambad koosnevad dentiinist, mille mineraalne osa on apatiit. Kasutati puidu ja marmori lihvimiseks. Teemant on suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia
Ag2C2 ja Cu2C2 on kergesti plahvatavad, eriti kiirel kuumutamisel (üle 140ºC). Saamiseks mitmeid meetodeid, näit. etüüni toimel soolade vesilahustesse : 2AgNO3 + C2H2 → Ag2C2↓ + 2HNO3 hallikaspruun amorfne pulber 2) kovalentsed karbiidid Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B4C kovalentse sidemega ühendid suure kõvadusega, haprad, keemiliselt inertsed Rohkem kasutatakse neist karborundi SiC – lihvimismaterjal 3) intermetallilised karbiidid klatraadid e. sulgühendid (ka sisestusühendid: süsinikuaatomid asuvad metalli kristallstruktuuri tühimikes) (clathrate; клатраты, соединения ключения) suure kõvadusega, rasksulavad, haprad meenutavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) Siia kuuluvad W, Ti, Zr, V, Mo jt. raskmetallide karbiidid Neist levinuimad volframi karbiidid W2C ja WC (tungsten carbide) – teemandi kõvadusega