Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade.
õmmeldi purjesid ning varuti igasugu erinevat materjali, et uut laeva ehitada.
Kolmemastilised vedasid kodust ja Soomest metsamaterjali Taani või üle Põhjamere
Lääne-Euroopasse. Tagasi toodi soola, kivisütt ja muid puistekaupu.
Kohalikud aurikud 19. saj. lõpul ja 20. sajandil vedasid reisijaid kui ka kaupu Riia-
Peterburi, Kuressaare-Paldiski ja saarte ning mandri vahel. Hiiu kalevivabrik tõi
toormaterjali Tallinnast oma laevaga. Väinast ülevedajad laadisid ka elusloomi ja
võtsid lihunikelt-ülesostjatelt täiendavalt raha, et elusloomi vedasid ning seda nimetati
''sitarahaks''.
Ajalooliste laevade hulgast võiks veel esile tõsta tüüpi, mida kutsuti uisuks. Vanem
teadaolev uisk ehitati 1813. aastal Sõrves Sääre sadamas ühenduse pidamiseks
Kuramaaga. Selle kandevõime oli 19 lasti ehk ligikaudu 40 tonni. Laeva pikkus oli
15,7 ja laius 5,0 meetrit , süvis 1,6 meetrit. Neid kasutati pikka aega saarte ja mandri
vahelisteks ülevedudeks
annaabi.ee 
