"lihunetsi" - 1 õppematerjal

Väike kirjand Lihula linnast

Ilmselt ei olnud Lihula ümbrus varaseks maaviljeluseks eriti sobiv ja kindlasti on osa muistiseid ka intensiivse põlluharimise ja ehitustegevuse tõttu hävinenud. Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal. Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud. 10. sajandil hakkas asustus Lihula lähiümbruses tihenema ning Lihula tähtsus suurenema. Olemas olid Parivere, Sipa, Lihunetsi, Hälvati, Alaküla. 13. sajandil oli Lihula lähiümbruses 7, võib-olla isegi 9 küla. Keskuseks oli Lihula muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus. Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla. Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid