Väike kirjand Lihula linnast
Ilmselt ei
olnud Lihula ümbrus varaseks maaviljeluseks eriti sobiv ja kindlasti on osa
muistiseid ka intensiivse põlluharimise ja ehitustegevuse tõttu hävinenud.
Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv
kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal.
Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud.
10. sajandil hakkas asustus Lihula lähiümbruses tihenema ning Lihula tähtsus
suurenema. Olemas olid Parivere, Sipa, Lihunetsi, Hälvati, Alaküla. 13. sajandil
oli Lihula lähiümbruses 7, võib-olla isegi 9 küla. Keskuseks oli Lihula
muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus.
Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla.
Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal.
Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute
jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid