Vana-Egiptus
tasemel. Sugukonna ülikkonnal ja sugukonnavanemail oli kogukonna valduses
olevate orjade käsutamise võimalus, see aga tugevdas veelgi enam nende võimu
lihtkogukondlaste üle. Irrigatsioonimajanduse tingimustes ei usaldatud
maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade
talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas
oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal
vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis
valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil
sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale
sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja.
Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja
ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid