Keskaja majandusajalugu
Ümberasustumine polnud nii
ulatuslik, et lääne pool oleks rahvaarv vähenenud. Elbest itta läks alla poole miljoni
inimese.
Inimese põhitoiduks oli leib, mis oli põllumajanduse peatoodang. Mägedes nt oli
muidugi loomakasvatus põhiline. Põlluharimisel oli aga samuti loomulikult vaja loomi.
Põhjas polnud tihti heinamaapuuduse tõttu võimalik ülal pidada palju loomi.
Loomakasvatuse osakaal kasvas suuresti hiliskeskajal, mil liha roll toidusedelis muutus
suuremaks. Ka lihttalupoeg sõi keskajal kindlasti rohkem liha kui 19. saj tööline.
Tootlikust kasvatas suuresti kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtt, st et põllupind jagati
kolmeks osaks: talivili, suvevili, kesa. Kasutusel polnud nüüd seega mitte pool nagu
kaheväljasüsteemi puhul vaid 2/3 põllupinnast. Esimesi märkusi sellest on 8. saj,
laialdasem levik toimus aga 11. saj. Arvatakse, et peamiseks initsiaatoriks oli mõis, mis
oli huvitatud suuremast sissetulekust
annaabi.ee 
