aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud ning selle kallal tööd teinud, seda paremini see jääb ka meelde. Kaasaegne psühholoogia ei ole aga suutnud ühtselt seletada kuidas toimub mälus materjali meenutamine. Uurijad on leidnud, et meelespidamise ajal võib säilitatav materjal ajus mõnevõrra muutuda, sealhulgas lihtsustuda ja lühineda ning detailid võivad kustuda. Millal on mälu oma tippfaasis? Bioloogiliselt jõuab mälu inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks.
sisse, siis mälu põhjal töötav arendus enam ei toimi. Uuesti rakenduse juurde pöördudes kulub märkimisväärne osa ajast olemasoleva meelde tuletamise peale ning mõnedki algselt kokku lepitud põhimõtted ja piirangud võivad kergesti tähelepanuta jääda kui neid eraldi kirja pandud ei ole. Koodi sobiva struktuuri ja lühikeste asjalike kommentaaride abiga võib rakenduse ülesehituse meelde tuletamine (vahel isegi kümnetes) kordades lihtsustuda. Võrdluseks - Java või .NETi standardteekides olevate tuhandete klasside ja kümnete tuhandete käskude seas on pärast mõningast tutvumist võimalik paketipuud kaudu sobiva kohani jõuda üldjuhul maksimaalselt paari minutiga, enamasti sekunditega. Või siis sama teed kaudu veenduda sobiva käsu puudumises. Kui aga on tegemist mitmetest osadest suhteliselt suvaliselt ühendatud sobivalt dokumenteerimata
annaabi.ee 
