Onomastika, nimekorraldus
nime vahetanud 394 isikut (55 eestlast, 107 setut, 232 venelast) (Postimees
8.02.1922), Narva taga 822 isikut (333 eestlast, 78 ingerlast, 411 venelast)
(Postimees 13.08.1921).
Mujal Eestis tavapärase korra alusel vahetati peamiselt sündsusetuid, inetuid
nimesid. Sugugi ei kiirustatud muutma võõrapäraseid perekonnanimesid, mis
tegelikult oli seaduseloojate eesmärk.
Järgnevatel aastatel tegutsesid nimede eestistamise eestvedajad selle nimel, et
nimede muutmise korda lihtsustataks, mis paneks inimesi meelsamini muutma
oma võõrkeelseid perekonnanimesid eestikeelsete vastu.
Mõnigi sellesuunaline eelnõu kukkus Riigikogus läbi, kuni 12. juulil 1930. a
võeti vastu uus perekonnanimede muutmise seadus (RT 1930, 57). Selle
järgi anti nimemuute otsustamine Riigikohtu pädevusest siseministri
pädevusse. Mõjuvaks nime muutmise põhjuseks loeti lisaks endistele ka soov
eristada nime, kui see on liiga laialt tarvitusel. Asjaajamise kord jäi
annaabi.ee 
