Majanduspoliitika
informatsiooni alusel, puudub aga enamikul otsustajatel põhimõtteliselt
parim võimalik
pädevus ja piisav aimus majandusliku ümberjaotuse kogu
makrokeerukusest. Tehnilis-metodoloogiliselt on ideaalse ümberjaotuse
institutsiooni projekteerimise range lahen- damine samuti võimatu, sest
ilma ränkade lihtsustamisteta (lihtsustav eeldus: kõik minu partnerid
käituvad eetiliselt, millest mänguteoreetilise matemaatika abil järeldub, et
ka minul on kasulik käituda eetiliselt) osutuks ülesanne liiga keeruliseks.
Ideaaljuhul peaks muidugi kehtima põhimõte: nii vähe riiki kui võimalik
ja nii palju kui vajalik (subsidiaarsusprintsiip), et tagada konkurents turul