Glükoos – energiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine, glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks,glük->sahharoos-lauasuhkur Fruktoos – lihtsuhkur, puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut 3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad 4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud 5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. 1. Lihtlipiidid: Ehitus - glütserool (lahustub vees) + 3 rasvhappejääki (ei lahustu vees) - küllalt lihtsad orgaanilised molekulid, koosnevad tavaliselt süsinikust, vesisikust, hapnikust Nt: mesilasvaha
Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide vaheline side. Polüsahhariid- kõrgema järgu lihtsuhkur (tärklis, tselluloos, glükogeen). Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri taastumine. Retseptorvalk- valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- RNA monomeer. Riboos- RNA süsinikune monosahhariid. Sahhariid- suhkur. Steroid- tsükliline lipiid. Transportvalk- molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise.
annaabi.ee 
