Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.
..“. Kilinal-kolinal ja kõmaki kaovad kõik tülid ja
ärritavad asjaolud. Lapsed ja ka isa siin luuletuses rahunevad ja saabub pühade-
eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“
Lugedes seda luuletust, tekib lugejal seos oma eluga, kui mingid ärritavad tegurid
või askeldused kasvõi enne pühi, segavad meid sisemist rahu saavutamast. Selle
luuletuse puhul võib välja tuua ühe väga hea eripära, mis samuti teeb seda
luuletust lihtssti arusaadavaks. Selle luuletuse 4 salmi jagunevad justkui eepika 4
osaks: ekspositsiooniks, sõlmituseks, kulminatsiooniks ning pöördeks ja
konklusiooniks.
Samuti meeldisid mulle ka paljud teised luuletused. Üks neist oli „Kas mind
jätkub...“. Luuletuse teemadeks on üksindus ja väsimus. Luuletuses luuakse
sünget meeleolu, mis iseloomustab sisemist valu ja väsimust ning depressiooni.
Selle luuletusega on autor tahtnud öelda, et elus on selliseid situatsioone, kus