Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
ülekohtust, mis talle juba niikuinii on omistatud, kui keegi arvab, et oli tingimata tarvilik
piinata poeg ristil surnuks, et vaigistada isa viha. Mis isa see selline on, kes laseb pigemini
veristada omaenese poja kui et annab andeks oma eksitatud loodule, kelle tema kallis Saatan on
ära rikkunud? Mida peaks selline elajalik ning arhailine poja ohverdamine näitama? Kas
Jumala armastust?" (JUNG 2002:71)
Jung hoiatab, et me ei püüaks selliste keerukate teemade eest põgeneda ,,pühasse
lihtsameelsusse". Ta ütleb, et see oleks enesepettus ning kes on hakanud petma, see jätkab seda
ka hiljem. (ibid) Jungi paneb imestama ka Kristuse läbi päästeplaani idee kui selline.
,,Ta teeb vaid seda, et päästab omaenese poja kujul inimkonna iseenda käest. See mõte on sama
halvustava tooniga, kui vana rabiinlik vaade Jahvest, kes peidab õiged oma viha eest omaenese
61
trooni alla, kus ta neid muidugi ei märka