Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, nad räägivad Lenskiga armastusest. 12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome. 17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad.
1960 ndail hakkas oma jätkuvalt kõrgetasemelist loomingut uuesti avaldama ka Betti Alver, kes lisaks sellele tõi eesti lugejani “Jevgeni Betti Alver Onegini”hiilgava tõlke. Aastal 1968 avaldati postuumselt Artur Alliksaare esimene Runnelit, kes oskas mõtterikka sisu kätkeda luulekogu. 1970ndail debüteeris Juhan Viiding pealtnäha lihtsameelsesse, vahel vemmal ehk Jüri Üdi, kümnendi lõpul aga Doris Kareva, värsilikku vormi. Selline luule jäi lugejale hästi kelle luulet selle tundlikus naiselikkuses on meelde ja lausa kutsus ennast lauludeks võrreldud Marie Underi omaga. vormima. Lisaks oli Runnel varjamatult ees Kui 1960
[4] Raoul Eshelman näeb postmodernismi ületamist performatiivsuses, viisis, millega säilitada või kehastada terviklikku subjekti, mis sellisena eristub postmodernismi lagunenud või killustunud subjektist. Sealjuures on uutlaadi subjektsus kirjeldatav eelkõige teoste puhul, mis viivad 22 kangelase tagasi kas mingisse lihtsameelsesse seisundisse või lausa idioodistaatusse. Selline staatus annab autori sõnul nendele tegelastele uutlaadi vabaduse ja võimaluse vastastikusteks tunneteks, nagu armastus ja headus ning võime nautida ilu, religioosset äratundmist jne. Eshelman uurib viise, kuidas erinevates teostes toimib nn auktoriaal-ne raamistus performatiivse subjekti eeltingimusena. Lisaks
annaabi.ee 
