Essee ajalooline romaan
romantilise ajalooproosa ja veel enam madalatasemelise seikluskirjanduse iseloomulikke
süzeemotiive. Intriigide keerukus ja ootamatuste üleküllus kaotab eeldatava mõjukuse,
sündmustiku esitus ei saa omandada tõelist eepilist laiust. Pole lihtsalt mahti süveneda aega ja
oludesse, inimestesse ning nende elamustesse. Kõige nõrgem lüli on aga karakterikujutus.
Saali tegelased ei tundu elavad. Nad on üldise seiklusloo taustal olevad ja tegutsevad
skeemkujud. Eks tolleaegset lihtsamakoelist lugejat Saali teosed köitsid väga, sest tema
ajaloolised raamatud olid siis rahva hulgas populaarsed. Neid loetakse tegelikult tänapäevalgi
5
suure heameelega.
Veel paremini läheb tänapäeval Bornhöhe ajalooline proosa, mille parimaks näiteks on ,,Vürst
Gabriel" (1893). Kuigi see lugu liigub enam-vähem samalaadsel võttestikul ja sageli
opereeritakse nendesamade rändmotiividega mis Saalil, on seda tehtud ometi selgesti adutava