Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
Kõrgemad vormid sigivad ainult suguliselt.
Läänemeres sageli esinevad pruunvetikaks on Sphacelaria arctica. See paari
sentimeetri kõrgune mustjaspruun hargnev põõsake on kohastunud elule nõrgas
valguses, olles tihti sügavatel aldel ainsaks taimeliigiks. Eesti vetes võib leida teda
kuni 30 meetri sügavuselt.
Suuremate taimede küljes või kividel võib tihti kohata pruune limaseid tompe, mis
lähema uurimise tagajärjel muutuvad peenikeste niitide kogumiks. Need on kõige
lihtsamada vetikad pruunvetikate sugukonnast.
9. PUNAVETIKAD
Punavetikad on laialt levinud kõikides meredes, eriti paras- ja troopilises vöötmes.
Peale mõnede erandite on nad hulkrakse tallusega kinnitunud vormid. Enamik neist
kinnituvad risoididega kaljudele, kividele või liivaderadele; osa aga epifüüdidena
teistele taimedele.
Rakuseinte sisemiose kihid on tselluloosis, välimised pektoonainest. Hästituntud on
punavetikatest agar-agar, agaroid, karrageen. Pigmentidest sisaldavad punavetikad
annaabi.ee 
