Rakvere vald
Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste
uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252.
Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes).
Esimesed sajandid linnana
1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani
kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi
Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone,
millest sai Rakvere foogti asupaik.
14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega
kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste
kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed.
Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada.
Seejärel oli linn rootslaste käes