Parkinsoni tõbi
kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte,
jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus.
Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo
võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita
endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel.
Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e.
substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud
ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Haiguse
tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid
seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit
annaabi.ee 
