Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses
Kokkuvõte
Muistse vabadusvõitluse ajal kasutasid eestlased mitmeid erinevaid relvi. Relvavalik sõltus meeste
jõukusest, seppade osavusest ja ka kokkupuutest erinevate rahvastega. Keskmine eesti sõjamees
kandis seljas vammust, selle peal nahkturvist, vööl taprit ja sõjanuga, käes pikka oda, käte ja jalgade
ümber sidemeid, jalas pastlaid, peas nahkmütsi ja suurt pärnapuust kilpi. Ülikud kandsid
rõngasturviseid ja mõõku.
Lihtrelvastuse valmistasid eesti sepad ise, keerukam varustus (mõõgad, rõngassärgid, jms.) osteti
välismaalt, peamiselt Venemaalt või Saksa kaupmeeste käest. Hinnad aga olid väga kõrged ning
luksusi, nagu rõngassärk või korralik pikk terasmõõk, said endale lubada vaid ülikud.
Ordurüütlitega peetud lahingutest said eestlased veel oma relvalaole täiendust. Muistse
vabadusvõitluse lõpuks olid Eesti väed juba suhteliselt hästi relvastatud, kuid nagu näha, ei kinkinud
annaabi.ee 
