Soome-ugri rahvakultuur
See oli peigmehel
seljas ka laulatusel. Alates 1880. aastatest loobusid talupojad keebi kasutamisest. Keep muutus eeskätt karjuste
ametirõivaks ja püsis sellena II maailmasõjani. Aadlikud kandsid keepi 19. sajandi keskel, demonstreerimaks
rahvuslikku meelsust ja osutamaks oma poolehoidu talupoegadele.
Talunaiste rõivastus on järginud Lääne-Euroopa moejoone muudatusi. Vestide, jakkide ja seelikute lõiked on olnud
samad mis mõisaprouadel. Lihtrahvaski hakkas alates 18. sajandi algusest kasutama Viinist toodud kalleid kangaid.
Rahvariided väljendasid selle kandja vanust, perekonnaseisu, kodukohta, usulist kuuluvust ja jõukust. Vanusega
muutusid naiste peakatete kuju ja värv.
Rahvarõivad erinesid paikkonniti. Naiste puhul eristatakse kolme suuremat rühma. Arhailisem rõivas koosnes
pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, neidude ja naiste peakatted erinesid lausa silmatorkavalt, jalas
annaabi.ee 
