Eesti ajalugu
Maapäevade vaheajal tegutsesid
maanõunikud. Linna elu korraldas linna omavalitsus.
Kohtuvõim. Kolme astmeline:
Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu
sarnasega.
13
Meeskohus ehk maakohus - tegeles talupoegade ja mitteaadlike kuritegude lahendamisega.
Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või
lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega.
1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse
gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana.
Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni.
30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi -
vanausulised, keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi