Haridus Eesti kultuuris
Linnalaste haridus olenes vanemate positsioonist, ent üldjuhul kujunes sellest eelkõige
ametiõppimine. Keerulisema käsitöömeistriks saadi vaid pikkade õpipoisi- ja
selliaastate järel, kusjuures viimastega võis seostuda ringirändamine.
Kirikutes lauldi gregooriuse koraale, mis tundusid eestlastele väga uudsetena. XIV
sajandist peale hakati kasutama kirikuis orelit, mis pidi muljet avaldama. Eestlased
võtsid omaks torupilli. Peale kirikumuusika levis Eestisse ka ilmalik lihtrahvamuusika,
mida kandsid palgalised linnamuusikud ja läbirändavad moosekandid.
Varrastel kudumine on Eestis tuntud juba 14. sajandil. See oskus pärineb idamaadest ja
pole võimatu, et kudumise tõi Baltimaadesse Saksa ordu.
3. Reformatsiooni mõju eestlase haridusele
Reformatsioon e. usupuhastus algas 1517. aastal Saksamaal, mille ajendiks oli Martin
Lutheri ülesastumine Wittenbergis oma 95 teesiga.
16. sajandil veeres usupuhastus mässulise liikumisena üle suurema osa Euroopast. Selle
annaabi.ee 
