Vana-Rooma kokkuvõte
Nende ülesanne oli kodanike
loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga
auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed.
Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas
oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja talle kuulus piiaramatu võim. Pärast ametiaja lõppu
pidi ta oma tegudest aru andma ja nend eest ka vastutama.
Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtragva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik
millise riigiorgani otsusele, kui see ohustas lihtrahva huve.
SENAT
Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk
senaatorist. Nende hulka kuulusid endised magistraadid. Ametis olid nad eluaeg seega, senati
otsusel oli seaduse jõud. Kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja
sõjandust. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei viinud, juhtis siiski tema
riiki.