Metsatüpoloogia
Puurindes esineb kõige rohkem
arukaske (ligikaudselt 50 protsenti), samuti esineb mändi, mida salumetsades looduslikult
ei esine.
Kuna proovitükil ei esine naadi kasvukohatüübile iseloomulikke rohttaimi, kuulub
proovitüki mets tõenäoliselt laanemetsade tüübirühma ja sinilille kasvukohatüüpi.
Metsatüübiks sobiks sinilille segamets.
4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS
4.1 Puistu taimkate
Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga.
I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv.
Järelkasvu moodustavad kask, hall-lepp, haab, kuusk.
Alusmets on hõre, selle moodustavad toomingas, pajud, paakspuu, harilik kuslapuu,
pihlakas, sarapuu, vaarikas.
Puhmarinne puudub.
Rohurinne on tihe. Lausaliselt esineb ojamõõl, angervaks, sinihelmikas, jäneskastik ja luht-
kastevars. Laiguti esineb metsmaasikas, ümarlehine uibuleht, soomadar, lodumadar,
külmamailane, soo-osi ja harilik palderjan. Kohati esineb haisev kurereha, maikelluke,
annaabi.ee 
