Vöötohatis
viitab ka viiruse esinemine mitmetes elundites. Tuulerõugete põdemise ajal on T-
lümfotsüüdid ja ka mononukleaarsed rakud viirusega nakatunud, mis omakorda soodustab
viiruste levikut organismis. Viiruse-spetsiifiliste valkude olemasolu mononukeaarsetes
rakkudes (viimased nakatuvad ganglionist läbimineku ajal) viitab viirusenakkuse
kulgemisele närvisõlmedes. Tuulerõugete-vöötohatise ehk herpesviiruse 3 ja lihtohatise
viirusenakkuste vahel on oluline erinevus kui lihtohatise viirusenakkus säilib latentsena
kraniaalnärvide ganglionides, siis tuulerõugete-vöötohatise viirusenakkus kulgeb latentses
vormis nii kraniaalnärvides kui ka dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi
ganglionides enam kui 90%-l tervetest täiskasvanutest.
Haigusenähud
Vöötohatise-tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud ning pärast ägedate
haigusnähtude vaibumist säilib viirus latentses olekus kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes