ONOMASTIKA ARVESTUS
Terminnimed – atribuut või determinant, s.o apellatiiv, mis käibib nimena, kui ei täpsustata, millega tegu.
Keerulisem on analüüsida nimesid, mis on –ne lõpuga (-alune, -tagune, -pealne). Ilma determinandita on
need justkui atribuudi osad, aga neil võib olla ka oma tähendus.
Kui nimeuurija ei taha determinandi-atribuudi jaotust kasutada, võib öelda üldiselt, et on järel- või
esikomponendid, ilma et neid kuidagi determineeriks. V. Palli jaotus:
1) lihtnimi – ühekomponendilised:
- elliptilised nimed (nt Tartu linn) - sufiksitega (lokatiivsed ja kollektiivsed) nimed,
- abstraheerunud (ehk üldistunud) nimed, - terminnimed ja nendega analoogsed nimed;
2) liitnimed – mitmekomponendilised:
- primaarnimed, kus 1. komponent on mis tahes vormis, aga 2. komponent on nimetavas;
- sekundaarnimed, kus 1. on mis tahes vormis, 2. on omastavas, võib lisada ka nominatiivse 3. komponendi (nt
annaabi.ee 
