Barokkarhitektuur
vältida.
Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil
avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud
juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo
Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle
poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi
kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad
alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades
seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks
paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele
fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal
rahutuid valguse ja varju mänge.
Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco
Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised
jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud
hooneid.
Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680),
kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema