näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Mõõtühik: 1J o Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. E = mv² / 2 o Potentsiaalne energia on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. E = mgh o Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. Lihtmehhanismideks on kang, kruvi, hammasratasülekanne jne. o Mehaanilise energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühes liigist teise. o Kangi tasakaalu tingimus: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o
muutmiseks. Nii liikumatu kui ka liikuv plokk on lihtmehanismid. Lihtmehanismidega töös ei võida, nii palju kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Pööra moodustavad vänt ja võll. Vända raadius on võlli omast suurem. Hammasratasülekannet kasutatakse kellades, kettülekannet jalgratastes. Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest. Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem:N=A/t. Ühik: vatt (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult
annaabi.ee 
