g- G-tegur h- Kõrgus Kineetilist energiat arvutatakse valemiga: k= (m*v²)/2 Kehtib energia jäävuse ja muundumise seadus: Energia ei teki iseenesest ega kao kuhugi. Ta kandub ühelt kehalt teisele või muundub ühest liigist teiseks. Kang Kang on tasakaalus siis, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõudude õlgadega. F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks. Liikumatu ploki korral on ploki ratas kindlalt kinnitatud ja ploki ratta telg ei liigu koos koormusega.
m- Mass g- G-tegur h- Kõrgus Kineetilist energiat arvutatakse valemiga: k= (m*v²)/2 Kehtib energia jäävuse ja muundumise seadus: Energia ei teki iseenesest ega kao kuhugi. Ta kandub ühelt kehalt teisele või muundub ühest liigist teiseks. Kang Kang on tasakaalus siis, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõudude õlgadega. F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks. Liikumatu ploki korral on ploki ratas kindlalt kinnitatud ja ploki ratta telg ei liigu koos koormusega. Liikumatu plokk muudab jõu suunda
O. Jõu mõjupunkt on rakenduspunkt. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vaheline kaugus on jõuõlg või kangi õlg. Jõu pöörava jõu ühikuks on 1N*m (üks njuutonmeeter). Kangi tasakaalu reegel: F1*d1=F2*d2. Plokk on üks või mitu ühisele teljele asetatud kettad. Tali koosneb kahest plokist. On liikumatu ja liikuv plokk. Liikumatut plokki kasutatakse jõu suuna muutmiseks, liikuvat jõu suuruse muutmiseks. Nii liikumatu kui ka liikuv plokk on lihtmehanismid. Lihtmehanismidega töös ei võida, nii palju kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Pööra moodustavad vänt ja võll. Vända raadius on võlli omast suurem. Hammasratasülekannet kasutatakse kellades, kettülekannet jalgratastes. Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest. Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis
annaabi.ee 
