Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1.) Viimaks selgus, et parima tulemuse, disainireegleid jälgides, saadi siis, kui pMOS oli umbes kolm korda laiema kanaliga, kui nMOS. Siis sai parima võimaliku simulatsiooni tulemuse (Joonis 2.). Invertori genereerimisel (joonis 3.) ei õnnestunud simulatsiooni teha, kuid see oleks kindlasti tulnud väga sarnane, tehtud invertori simulatsioonile. LIHTLOOGIKA Tuli teha MOS-transistortest lihtloogika element. Valiti esimene, NAND2 (joonis 4.). Layout'i tegemine oleks pidanud käima lihtsamalt, kuid nüüd tuli pMOS teha sama laia kanaliga, kui nMOS (Joonis 5.). Analoogskeemi koostamine Joonestati operatsioonivõimendi skeemist (joonis 8.), layout (joonis 9.), mille simulatsioonist (joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.).
*tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate
Mis asi on arvuti? Input Processing Output Applications Utilities Operating System Services Hardware Command/Interpreter Address Bus Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe)
Süsteemid võivad olla projekteeritud kui FPGA ja DSP kooslus või puhtalt FPGA-de baasil, mis sisaldavad signaalitöötlusplokke Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 10 instituut. 5 SISSEJUHATUS FPGA-sse FPGA-de areng on alguse saanud 1970-ndate aastate lõpust Eelkäiateks on PLA (Programmable Logic Array CPLD, XILINX lasi FPGA välja alates 1985. Koosneb lihtloogika elementidest (AND, OR), nende vahele koostatakse ühendused Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 11 instituut. SISSEJUHATUS FPGA-sse PLA Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 12 instituut. 6 SISSEJUHATUS FPGA-sse Kõrge integreerituse aste (VLSI-Very Large Scale
annaabi.ee 
