Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamuse hääl kostab põrgu.
"Hargneva predikaadiga" ja "hargneva subjektiga" koondlausete vahel on tegelikult põhimõtteline
erinevus. "Hargneva subjektiga" koondlaused kuuluvad õieti võrdus- ja võrdlusstruktuuride
rubriiki: vanasõnades näivad olevat täiesti sünonüümsed ja regulaarselt vahelduvad ühelt poolt
koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts.,
teiselt poolt lihtlausestruktuurid `A on (nagu) B', kus sümmeetria ja parallelismi moodustavad
subjekt ja nominaalne predikaat omavahel. Nende vahel leidub kaheldamatult parallelistlikke, kuid
süntaktiliselt ebamääraseks lühenenud `A ja B'- ning `A või B'-vormilisi tekste, mida võib mõista
nii liht- kui ka koondlausetena. Näiteks ellips Laenuleib ja laastutuli mõtestub kas Laenuleib on ~
kaob ruttu (nagu) laastutuli või Laenuleib ja laastutuli on üks (ja sama) ~ ühesugused ~ (need) ei
kesta kaua vms